04.08.2014, 14:38
Loe kommentaare (34)
16.
augustil arvamusfestivalil koos Äripäevaga üles astuv ettevõtja Jüri
Mõis on oma finantstulevikku kujundades eesmärgiks seadnud selle, et
tema lähedased ei peaks tulevikus tema eest hoolitsema.
Mõis tunnistas, et temale on Äripäeva tõstatud teema „Minu finantstulevik – kelle asi see on?“ vägagi hingelähedane. Mida vanemaks saad, seda rohkem hakkad selle peale mõtlema, rääkis ta. „Mina olen 58.“
Mõis
jagab Äripäeva vaadet, et igaüks peaks oma finantstulevikku ise
aktiivselt kujundama, aga tuletab meelde, et variante on rohkemgi:
kindlustada saab nii iseenda kui ka ema ja laste tulevikku. „Eesmärk
peaks olema, et minu sugulased ei peaks minu pärast kannatama. Katsun
oma asjad niimoodi korraldada, et nad on tulevikus minu eest
hoolitsemisest vabad.“ Mõis möönab, et elus on oma osa ka juhustel ja
mõni õnnetu juhus võib kelle tahes oma sugulasele koormaks teha, aga:
„Ise peab ikka ka tubli olema.“
"Peaasi, et muusika mängib"
Eesti
inimeste riskikäitumine teeb Mõisale muret. „Mul emagi rääkis, et kui
tema noor oli, ega siis polnud maal mingit vahet, mis riigikord oli,“
rääkis ta. „Peaasi, et muusika mängis. Mulle tundub, et sellist
suhtumist on ka praegu väga palju. Et pole vahet, mis meist
kuuekümneaastaselt saab – peaasi, et muusika mängib. Ja siis
kuuekümneaastaselt lõugame. No ja siis ongi nii, et kui kõige halvemini
läheb, siis tegeleb sinuga linnavalitsuse kommunaalosakond. Ja kui
halvasti läheb, siis tegeleb linnavalitsuse sotsiaalosakond.“
Eestlaste
vähest investeerimisharjumust põhjendab Mõis kriisi mälestusega. „See
võtab ilmselt natukene aega, enne kui need kogemused meelest ära
lähevad,“ arvab ta. Positiivne on tema meelest see, et raha vastu on
usaldus suur. „Suure enamiku jaoks on raha hoidmine sulas olnud viimase
seitsme aasta kõige parem investeering. Minul küll on. Intressi peaaegu
ei maksta, aga vähemasti plussmärk on taga – klassikalistel
investeeringutel on miinusmärk taga viimase seitsme aasta kestel.“
Pensionisambaid
Mõis ei armasta, sest nendega saab ainult kaotada, võita pole midagi.
„Minu ootus on selline, et paneme täna pensioni jooksma – ja kui ma elan
kaua, siis on see minu võit. Nt mul on 120 000 eurot pensionifondis.
Lepime kokku, et ma hakkan kuus 1000 eurot saama. Kui ma elan kauem kui
kümme aastat, siis teie maksate ikka mulle seda 1000 eurot, aga kui ma
elan vähem, siis te võtate selle endale. Aga pensionifond ütleb, et
jagame sinu 120 000 ära – saad kümme aastat pensioni, aga siis mine
p...se, mine ära, siis ei saa enam. Nii et kui ma viie aasta pärast ära
suren, siis on see okei, ja see teine pool raha jääbki neile.“ Jüri Mõis
rõhutas, et niimoodi see sammaste süsteem talle paistab ja võib-olla on
ta asjadest valesti aru saanud. (Ongi - toim.)
Õpeta laps säästma
Koos Äripäevaga tuleb arvamusfestivalile finantstuleviku üle arutlema ka investor ja „Rikkaks saamise õpiku“ autor Jaak Roosaare.
Tema meelest peaks juba lapseeast peale arendama mõtteviisi, et alati
tuleb osa teenitud rahast säästa uue raha loomiseks ehk
investeerimiseks. „Eesti inimesed ei pelga investeerimist minu meelest
sugugi rohkem kui teiste riikide inimesed,“ sõnas ta. „Lihtsalt aega
praktiseerida on olnud vähe ja varakapitalismile kohaselt on paljud
võtnud liiga suuri riske ja rahast ilma ka jäänud.“
Roosaare
sõnul peaks investori põhimõte olema, et kapitali tuleb koguda ja
hoida, investeeringutest ja riskidest tuleb aru saada ja vastutus tuleb
oma raha saatuse eest võtta enda kätte. „Mulle endale meeldib ka
hajutamine aktsiate, kinnisvara ja välja antud laenude vahel,“ märkis
ta.
Lubaduse koos Äripäevaga arvamusfestivali vestlusringis üle astuda on andnud ka LHV panga pensionifondide juht Andres Viisemann, Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni ja investor Rene Ilves.
Äripäeva korraldatav arutelu „Minu finantstulevik – kelle asi see on?“
toimub Paide Vallimäel arvamusfestivalil 16. augustil algusega kell
17.00.
Arvamusfestival
saab tänavu teoks suhtekorraldaja Kristi Liiva eestvedamisel teist
korda. Seekord saab Paides kahe päeva jooksul jälgida ja osaleda rohkem
kui 160 arutelus. Lavadele astub peaaegu 400 osalejat, programmi jagub
üle 30 lavale. Eelmisel aastal peeti kahe päeva jooksul ligi 50 arutelu
ja õpituba. Arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli
kohal umbes 2000 inimest.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar