Jaak Roosaare: Pane oma säästud tööle

[Allikas]

Mõned kuud tagasi kuulasin ma ühe Eesti suurpanga koolitust, kuidas oma rahaasju planeerida. Jagati väga palju kasulikku infot, kuid samas panin ma tähele, et kogu finantsplaneerimine käib palgatöötaja ja tarbija vaatevinklist. Reaalsuses töötavad kõik need inimesed terve elu, et täita investorite ja kapitaliomanike taskuid. Millest käib jutt? Keegi ei õpeta lapsi (täiskasvanutest rääkimata) kapitali koguma ja seda investeerima. Heal juhul räägitakse säästmisest. Säästa, et sul oleks pension. Säästa, et saaksid osta endale auto. Säästa, et saaksid lõpuks selle ikka kõik ära kulutada. Selline säästmine sind aga kahjuks rikkaks ei tee.

 Kõige kurvem on muidugi see, et isegi säästmine kulutamiseks on keskmisele eestlasele raske (uuringu järgi üle 60% peredest seda ei suuda). Propageerin oma raamatus rikkaks saamise alustalana liitumist 50% klubiga – ehk siis säästa ja investeeri vähemalt 50% oma sissetulekust. See pole lihtne saavutus. Enamik inimesi seda ei suuda. Miks see säästmine nii raske on?

Pikemalt loe edasi Jaak Roosaare blogist.

Äripäev: Rikkus annab vabaduse

[Allikas]

Jaak Roosaare, investor

Kõik arvamused - Jaak Roosaare

Kõik Äripäeva arvamused  Loe kommentaare (45)

Investor Jaak Roosaare võttis oma blogis kokku tema koolitusel osalenute mõtted rikkusest ja vaesusest.

Rikkus toob kaasa suurema vabaduse. Saan ise valida oma tegevusplaani, elupaiga, inimesed kellega soovin suhelda, ja tegeleda huvitavate asjadega.

Rikkuse kasvatamise protsess on eneseteostus. Olles ennast ise üles ehitanud on sellega koos arenenud minu iseloom, tahtejõud ja enesekindlus. Suurte asjade tegemine on kirglik ja annab energiat.

Edukas olla on lahe. Edu köidab pilke.

Minu jaoks on oluline olla rikas, sest tahan, et mul oleks enda ja oma pere jaoks palju vaba aega. Raha puudumine tekitab palju pingeid, mis võiksid olemata olla. Tahaksin ka veidi paremini elada kui praegu ja täita oma unistusi.

Rikas olles (kui räägime ainult finantsilisest rikkusest) saan ma elada ise paremini ja aidata teisi. Mulle on oluline aidata enda vanemaid ja vanavanaema. Ma ei tule rikkast perest, pigem alla keskklassi ja lause „Õpi hästi siis saad hea töökoha!“ selle mõju hakkas kaduma juba põhikoolis! Näen kõrvalt oma vanemaid ja töökaaslasi, ning see ei ole see elustiil, mida ma tahan iseendale ja oma järeltulevastele põlvedele.

Miks on vaesus halb?

Vaesuse juures häirib mind tõsine oht kibestuda. Tekib tunne, et sul on läinud elus kehvemini, kui teistel. See päädib kas enese või kõigi teiste süüdistamisega.

Vaesus seab palju piire. Pole raha oma tervise ja lähedaste eest hoolitsemiseks.

Vaesus tekitab tunnet, et elus puudub areng. Raske on oma unistusi teoks teha.

Vaesus tekitab tülisid.

Mulle ei meeldi vaesuse juures see, et ei ole võimalik endale lubada olulisi asju, nagu näiteks hambaravi ja haridus. Samuti puudub kindlus tuleviku ees ja on raske suurelt unistada, kui reaalsus kogu aeg kuklasse taob.

See pidev muretsemine pisiasjade pärast, kas arved saavad makstud, kas on piisavalt söögiraha, kas on piisavalt raha ettenägematute kulutuste jaoks, kas saan välja minna, kas saan osta omale midagi meelepärast, kas saan reisile minna, kellel tuleb järgmisena sünnipäev jne.

Kadedus, kibestumus, õelutsemine.

Mida teeksin, kui mul oleks piiramatult raha?

Reisida veel rohkemates paikades. Omada elupaikasid eri keskkondades ja ajastuhõngulistes majades nt vana talu maal ja juugend stiilis korter linnas. Lugeda rohkem ilukirjandust.  Rajada oma nimeline heategevusfond. Investeeriksin säästvasse arengusse: restaureeriksin ja elustaksin kultuuriväärtusega hooneid, ostaks eriti kõrge looduskaitselise väärtusega maaalasid, et neid ei saaks rikkuda ebamõistliku arendustegevusega. Tahaksin saavutada oma sada eesmärki (hetkel küll 52) ja tegeleda koolis finantshariduse õpetamisega. Piiramatu rahaga saaksin ka palju aega pühendada oma tulevaste laste kasvatamisele, et neist saaksid tublid inimesed.

Äripärev; Jüri Mõis: pensionisammastega saab ainult kaotada

[Allikas]

04.08.2014, 14:38 Loe kommentaare (34)

16. augustil arvamusfestivalil koos Äripäevaga üles astuv ettevõtja Jüri Mõis on oma finantstulevikku kujundades eesmärgiks seadnud selle, et tema lähedased ei peaks tulevikus tema eest hoolitsema.

Mõis tunnistas, et temale on Äripäeva tõstatud teema „Minu finantstulevik – kelle asi see on?“ vägagi hingelähedane. Mida vanemaks saad, seda rohkem hakkad selle peale mõtlema, rääkis ta. „Mina olen 58.“

Mõis jagab Äripäeva vaadet, et igaüks peaks oma finantstulevikku ise aktiivselt kujundama, aga tuletab meelde, et variante on rohkemgi: kindlustada saab nii iseenda kui ka ema ja laste tulevikku. „Eesmärk peaks olema, et minu sugulased ei peaks minu pärast kannatama. Katsun oma asjad niimoodi korraldada, et nad on tulevikus minu eest hoolitsemisest vabad.“ Mõis möönab, et elus on oma osa ka juhustel ja mõni õnnetu juhus võib kelle tahes oma sugulasele koormaks teha, aga: „Ise peab ikka ka tubli olema.“

"Peaasi, et muusika mängib"

Eesti inimeste riskikäitumine teeb Mõisale muret. „Mul emagi rääkis, et kui tema noor oli, ega siis polnud maal mingit vahet, mis riigikord oli,“ rääkis ta. „Peaasi, et muusika mängis. Mulle tundub, et sellist suhtumist on ka praegu väga palju. Et pole vahet, mis meist kuuekümneaastaselt saab – peaasi, et muusika mängib. Ja siis kuuekümneaastaselt lõugame. No ja siis ongi nii, et kui kõige halvemini läheb, siis tegeleb sinuga linnavalitsuse kommunaalosakond. Ja kui halvasti läheb, siis tegeleb linnavalitsuse sotsiaalosakond.“

Eestlaste vähest investeerimisharjumust põhjendab Mõis kriisi mälestusega. „See võtab ilmselt natukene aega, enne kui need kogemused meelest ära lähevad,“ arvab ta. Positiivne on tema meelest see, et raha vastu on usaldus suur. „Suure enamiku jaoks on raha hoidmine sulas olnud viimase seitsme aasta kõige parem investeering. Minul küll on. Intressi peaaegu ei maksta, aga vähemasti plussmärk on taga – klassikalistel investeeringutel on miinusmärk taga viimase seitsme aasta kestel.“

Pensionisambaid Mõis ei armasta, sest nendega saab ainult kaotada, võita pole midagi. „Minu ootus on selline, et paneme täna pensioni jooksma – ja kui ma elan kaua, siis on see minu võit. Nt mul on 120 000 eurot pensionifondis. Lepime kokku, et ma hakkan kuus 1000 eurot saama. Kui ma elan kauem kui kümme aastat, siis teie maksate ikka mulle seda 1000 eurot, aga kui ma elan vähem, siis te võtate selle endale. Aga pensionifond ütleb, et jagame sinu 120 000 ära – saad kümme aastat pensioni, aga siis mine p...se, mine ära, siis ei saa enam. Nii et kui ma viie aasta pärast ära suren, siis on see okei, ja see teine pool raha jääbki neile.“ Jüri Mõis rõhutas, et niimoodi see sammaste süsteem talle paistab ja võib-olla on ta asjadest valesti aru saanud. (Ongi - toim.)

Õpeta laps säästma

Koos Äripäevaga tuleb arvamusfestivalile finantstuleviku üle arutlema ka investor ja „Rikkaks saamise õpiku“ autor Jaak Roosaare. Tema meelest peaks juba lapseeast peale arendama mõtteviisi, et alati tuleb osa teenitud rahast säästa uue raha loomiseks ehk investeerimiseks. „Eesti inimesed ei pelga investeerimist minu meelest sugugi rohkem kui teiste riikide inimesed,“ sõnas ta. „Lihtsalt aega praktiseerida on olnud vähe ja varakapitalismile kohaselt on paljud võtnud liiga suuri riske ja rahast ilma ka jäänud.“

Roosaare sõnul peaks investori põhimõte olema, et kapitali tuleb koguda ja hoida, investeeringutest ja riskidest tuleb aru saada ja vastutus tuleb oma raha saatuse eest võtta enda kätte. „Mulle endale meeldib ka hajutamine aktsiate, kinnisvara ja välja antud laenude vahel,“ märkis ta.

Lubaduse koos Äripäevaga arvamusfestivali vestlusringis üle astuda on andnud ka LHV panga pensionifondide juht Andres Viisemann, Kawe Kapitali partner Kristjan Hänni ja investor Rene Ilves. Äripäeva korraldatav arutelu „Minu finantstulevik – kelle asi see on?“ toimub Paide Vallimäel arvamusfestivalil 16. augustil algusega kell 17.00.

Arvamusfestival saab tänavu teoks suhtekorraldaja Kristi Liiva eestvedamisel teist korda. Seekord saab Paides kahe päeva jooksul jälgida ja osaleda rohkem kui 160 arutelus. Lavadele astub peaaegu 400 osalejat, programmi jagub üle 30 lavale.  Eelmisel aastal peeti kahe päeva jooksul ligi 50 arutelu ja õpituba. Arutelulavadel diskuteeris 200 inimest, osalejatena oli kohal umbes 2000 inimest.

Vilja Kiislervilja.kiisleraripaev.ee

Äripäev: Kuidas väikesest rahast suurt teha

[Allikas]

Jaak Roosaare, investor

Kõik arvamused - Jaak Roosaare

Kõik Äripäeva arvamused  Loe kommentaare (30)

Kõige parem investeering on tagasi maksta kõrge intressiga laenud, kirjutab investor Jaak Roosaare.

Elas kord üks keskmine eesti pere. Ema, isa ja kaks last. Ema ja isa käisid mõlemad tööl ja kuu lõpus tuli aeg arveid tasuda. Esiteks muidugi üür. Kusagil peab ju elama. Teiseks kommunaalid – elekter, vesi, gaas... hinnad muudkui tõusevad. Kolmandaks krediitkaart, millega kuu jooksul toidukraami oli ostetud. Neljandaks väikelaenu intress, mille abil sai kunagi köögimööbel ostetud. 18% aastas, aga köök on ilus. Kui raha lõpuks veidi üle jäi, siis maandus see nõudmiseni hoiusele.

Saan “Rikkaks saamise õpiku” lugejatelt küllaltki sageli kirju stiilis, et sain oma raha-asjad korda, olen 50% klubi liige (investeerin poole sissetulekust) ja nüüd tahakski investeerimisega alustada. Aga kuhu investeerida?

Investeeri sinna, kuhu liigub ühe keskmise pere raha. Ehk siis osta üürikinnisvara, igapäevaseid teenuseid pakkuvate (dividendi)firmade aktsiaid ja rahasta väikelaene.

Esimene samm peaks olema kaitsemäng – tagada endale varaline puhver juhuks, kui peaks midagi juhtuma töökoha, auto, maja veetoru või kellegi tervisega. Lisaks kindlustusele on abiks reserv – üldiselt soovitatakse, et puhvriks oleks 3-6 kuu elamisraha. See raha on mõistlik panna ilma kaardita kontole ja osta selle raha eest meelerahu.

Investeerimise alustamiseks on mõistlik teha eraldi konto, kuhu igakuine sääst peaks automaatselt laekuma. Kui rikkaks saamise kontole on juba veidi raha kogunenud, saab hakata valima erievate varaklasside vahel.

Kõige parem investeering on maksta tagasi enda kõrge intressiga laenud (garanteeritud tootlus 15% ja rohkem). Kui need makstud, saab asuda ise raha välja laenama (näiteks Bondora või Omaraha kaudu). Igakuine sääst sobib investeerimiseks ideaalselt, sest alustada saab paarikümne euroga ja nii saab laene hästi hajutada.  Tootluseks eeldaks 12-15% aastas.

Teine võimalus on luua dividendiaktsiate portfell. Eestis vaataks ma Tallinna Vett,  Kaubamaja, Merko Ehitust ja ehk ka Olympicut. Tootluseks 5-10%.

Kinnisvarasse investeerimine Tallinnas ja Tartus eeldab hetkel kas laenuvõimet või vähemalt 20 000+ euro olemasolu. Tootlus jääb ilma laenuraha kasutamata ilmselt kuhugi 5-10% vahele. Kellel raha napib, siis läbi ühisrahastuse on võimalik investeerida ka väiksemaid summasid (näiteks Crowdestate.eu vahendusel). Kui on pealehakkamist (ja vaba aega!), on üüriäris võimalik edukalt tegutseda ka paljudes väikelinnades, kus kortereid saab osta ka odavamalt ja tootlused ka suuremad.

Autor astub koos Äripäevaga üles arvamusfestivalil 16.08. Äripäeva teemablokk "Minu finantstulevik – kelle asi?" algab laupäeval kell 17.00. Peale Jaak Roosaare astuvad üles Andres Viisemann, Jüri Mõis, Rene Ilves ja Kristjan Hänni.

Majandus24: Kinnisvarafirma: Vene kriisi mõju Eesti kinnisvaraturule on väike

[Allikas]

Linna ümber valdades on kinnisvara pakkumisi palju. Foto: Ants Liigus

Avaldatud: 13. august Kell 13:15

1Partner Kinnisvara tegevdirektori Martin Vahteri sõnul pole «päris» venelaste osakaal Eesti kinnisvaraturu mõjutamiseks suur ning soov raha Venemaalt välja viia tegelikult kasvab.

Martin Vahteri sõnul on lähiriikidest Soome ja Läti Vene rahaga palju rohkem seotud kui Eesti. «Otsest mõju ega pauku Eesti kinnisvaraturule Vene-Ukraina sündmustest ei tule. Mõni kinnisvaratehing võib jääda olemata, kuid oht on pigem vastastikuste sanktsioonide laiem mõju majandusele,» ütles Vahter ja lisas, et iga päev toob uut informatsiooni ning pikki prognoose on võimatu teha.

«Teatud tõrkeid ja ebamugavusi võib äri tegemisel esineda, ülekannete tegemine Venemaalt välja on piiratud ja selleks kasutatakse muid keerdteid.»

«Suures plaanis tahavad Vene ärimehed raha maalt välja viia, sest Euroopas on kindlam kui kodumaal. Läbi fondide jõuab raha ka Eestisse, aga see ei tule niikuinii otse, vaid pigem läbi teiste riikide nagu Küpros, Šveits või Austria ja eks jääb edasi tulema. Venelased peavad Baltikumi suhteliselt turvaliseks, kuid kindlasti mitte esimeseks rahapaigutuskohaks – enne tulevad Helsingi või London,» lisas Vahter.

Majandus24»Kinnisvara

Toimetaja:
Liina Laanemets

_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________

Mõtlemisainet:

OLUKORD KINNISVARATURUL 
(Juttu on eelkõige Tallinna, Tartu ning Pärnu turgude olukorraga. Mujal on turg tagasihoidlikum)

Korterite turg: ülehinnatud, st. buumis.
Eramajade turg: mõistlikus hinnaklassis

Tüüpiline 2toaline korter nii Tallinna kui ka Tartu paremates piirkondades: 60 000€ ringis
Eramajad linnas ning talud linnast veidi väljaspool: 65 000€ ringis (oleneb jällegi seisukorrast)
Miks ehitatakse linna lähedale põllu peale maju? Turuseisukohast tuleb see kohati odavam kui korter osta või seda üürida.

St. 2toalise korteri maha müües saaks kolida eramajja - tüüpiline buumiaegne iga suurema pere unistus.

Majandus24: Kinnisvarabüroo: ostjatele on aina olulisem küsitud hinna põhjendatus

[Allikas]

Illustratiivne foto Foto: Mihkel Maripuu

Avaldatud: 13. august Kell 13:43

Kinnisvarabüroo Uus Maa kirjutab oma juulikuu ülevaates, et turuolukord on suviselt rahulik.

Kinnisvaratehingute hulk juulis taas kasvas. Vaadates viimaste kuude tehingute dünaamikat, näeme, et see on sarnane möödunud aasta sama ajaga, kuid erinevalt mullusest, pole käesoleval aastal tegu enam tõusva turuga. Kuigi praegust situatsiooni on kirjeldatud ka mõneti negatiivsetes toonides, pole asjalood hullud, sest tegu on pigem siiski oodatud stabiilsusega, kus nii hinnakasv kui ka ostu-müügilepingute hulk liigub kord üles, kord alla. Alahinnata ei maksa ka sooja suve mõjusid.

Turuolukorra rahunemine pole märkimisväärset mõju avaldanud veel järelturukorterite pakkumishindadele ning näiteks «mägedel» pakutavate korterite puhul esineb omanike hinnasoovi ja tegelike tehinguhindade vahel tihti suuri «kääre». Kuigi turgu on nii odavamale kui kallimale kinnisvarale, on ostjate jaoks aina olulisem küsitud hinna põhjendatus.

On tõenäoline, et magalate tüüpkorterite osas toimub edaspidi hinnakorrektsioon ning seda kõigis linnades, kus on aktiivsem kinnisvaraturg. Praegu võidavad aga linnadelähedased hea infrastruktuuriga vallad, kus on hinnatase soodsam.

Populaarsust on kogumas kruntide- ja soodsama hinnaga eramuteturg, kuid siiski ei maksa oodata midagi buumilaadset, sest eramu on oma olemuselt kinnisvara, mis vajab keskmisest enam rahalisi vahendeid – näiteks parendustöödeks.

Kooli- ja sügishooaja lähenemine on kaasa toonud üürituru hoogustumise, kuid samas pole tekkinud ennenägematut rabelemist, sest inimesed on varasematele kogemustele tuginedes hakanud omale elamispinda otsima järjest varem. Loomulikult kaasneb sellega ka hooajaline hinnatõus, kuid aastavõrdluses jääb keskmine üürihinnatase üldiselt samaks. Vaid populaarsemates magalapiirkondades on heas seisukorras väikekorterite üürihinnad kasvanud, kuid ka nende osas pole edasist tõusu lähemal ajal näha.
Maa-ameti andmetel toimus juulikuus üle Eesti 3645kinnisvara ostu-müügitehingut, mille rahaline kogumaht küündis 200,23 miljonile eurole. Võrreldes juuniga kasvas tehingute hulk 7,5 protsenti, kuid aastaga langes see 2,2 protsenti.

Majandus24»Kinnisvara

Autor:
Uus Maa

Majandus24: Euroala majanduse toibumine teises kvartalis peatus

[Allikas]

Euroala. Foto: Scanpix

Avaldatud: 14. august Kell 12:32

Euroala majanduse toibumine sai teises kvartalis tagasilöögi, kui selle kahe suurima riigi Saksamaa ja Prantsusmaa majanduskasv seiskus.

Saksamaa sisemajanduse koguprodukt (SKP) kahanes teises kvartalis kvartaliga 0,2 protsenti, kuid aastaga kasvas 1,2 protsenti. Prantsuse SKP püsis teises kvartalis esimese tasemel, kuid aastaga kasvas 0,1 protsenti. see oli Prantsusmaa juba teine nullkasvuga kvartal.

Saksamaa tulemust mõjutas see, et esimene kvartal oli pehme talve tõttu olnud erakordselt tugev, mida soodustas näiteks ehitusinvesteeringute tavapärasest ettepoole toomine. Teises kvartalis jäi ka eksport suhteliselt nõrgaks, kuid kodumajapidamiste ja avaliku sektori kulutused suurenesid.

Prantsusmaa langetas teise kvartali mõjul aasta kasvuprognoosi 1 protsendilt 0,5 protsendile. Prantsuse rahandusminister Michel Sapin tõdes, et Euroopa ja selahulgas Prantsusmaa kasv on peatunud.

Analüütikud on juba kuid hoiatanud, et Prantsusmaa on euroala nõrk lüli, kui vajalikud reformid edenevad väga aeglaselt.

Saksa ökonomistid on siiski optimistlikud ja usuvad, et teise kvartali tulemused on ajutised ja et kasv jätkub, kuna majanduse alused on terved. Saksa firmade investeerimisplaanid on Ukraina tõttu veidi ettevaatlikumaks muutunud, kuid selle mõju peaks jääma piiratuks.

Euroala suurimate riikide probleemide tõttu ei loodeta, et kogu euroala majandus kasvab teises kvartalis 0,1 protsenti, nagu on seni loodetud.
Euro nõrgenes pärast Saksa ja Prantsuse tulemuse avaldamist dollari suhtes 1,336 dollarile.

Majandus24»Euro

Toimetaja:
BNS

_________________________________________________________________________________
_________________________________________________________________________________


Mõtlemisainet:
Kui inflatsioon on 3% ringis ning majanduskasv alla 2% või lausa 0%, kas tegemist on siis majanduskasvu või -langusega?

Vihjeks võib öelda, et nagu ajalugu on näidanud, on kriisi skeem järgnev: inflatsioon (sh. ülereageering "kriisi leevendamiseks", mis teeb asja hullemaks) - deflatsioon - hüperinflatsioon

1. Deflatsioon on hakanud oma nägu näitama.
2. Kuidas sellel reageeritakse? Deflatsioonist välja "printimisega"(tühjast õhust raha loomisega)
3. Milline on selle loogiline oodatav tagajärg? Hüperinflatsioon... 

Kurb, aga tõsi...

Äripäev: Seeder - II pensionisammas on suurim rumalus

[Allikas]

13.08.2014, 10:38 Loe kommentaare (23)

IRLi volikogu esimees Helir-Valdor Seeder kirjutab Postimehes, et tema hinnangul on otsetoetused pankadele ehk pensioni teise samba maksed riigieelarvest ja töötajate taskust ligikaudu 400 miljonit eurot aastas on üks taasiseseisvunud Eesti suuremaid rumalusi.

„Maksumaksjate raha kohustuslik tuulutamine igasugustes fondides suurendab tuleviku arvel elamist, kui jätame praegu tegemata õiged investeeringud ning loodame päästvale imele võõrast raha pööritavatelt fondidelt,“ kirjutab Seeder.

Tema arvates peaks esimene pensionisammas olema solidaarsem, teine tuleb muuta vabatahtlikuks ning anda tööealisele elanikkonnale suurem vabadus ja vastutus oma pensionipõlve kindlustamisel.

Samal teemal  astub Äripäev koos Jaak Roosaare, Andres Viisemanni, Jüri Mõisa, Rene Ilvese ja Kristjan Hänniga üles arvamusfestivalil 16.08. Äripäeva teemablokk "Minu finantstulevik – kelle asi?" algab laupäeval kell 17.00.

aripaev .ee

______________________________________________________________________________

______________________________________________________________________________

Kommentaariks nii palju: endine  majandus- ja kommunikatsiooniminister Meelis Atonen on öelnud, et turge 30-40 aastat ette ennustada on suhteliselt võimatu tegevus.

 Kui nii mõelda, siis arvestades inflatsiooni ning "rahasüsteemi restarte" (nt. 90ndate alguses) on see väga tark jutt. Tean ka inimesi, kes olid pensionipõlveks kogu elu raha kogunud ning kui 90ndate alguses mindi rublalt üle kroonidele vahetati sel inimesel 10 000 rubla 1000 krooni vastu.

 Võrdluseks:

 - 5000 rubla oli tuliuus auto, 10 000 rubla eest sai suure ning ilusa talu osta.

 - 1000 krooni eest sai teha vaid sissemakse uue korteri ostu laenuks.

Selles mõttes on elu karm, kes selliseid asju ette ei oska aimata või selle peale tulla, et raha niisama madratsi all soojendamine ei ole mõistlik, sel võib pensionipõlves keeruliseks minna...

Teine võrdlus:

 Palju sai osta 2004. aastal 200 krooni (tüüpiline sissemakse pensionifondi) eest? - Suure poekotitäie toidukraami ja veel pealegi.

Palju saab 12.78€ eest praegu osta? Heal juhul saab pool poekotti täis.

Palju võib siis 30 aasta pärast pensionifondi kogutud rahast kasu olla? Kas selle eest saab osta samas väärtuses elus püsimiseks vajalikku kraami, kui seda sai siis, kui raha sai pensionifondi makstud?

Kolmas võrdlus:

Pensionifondi tüüpiline tootlikkus aastas on 3-4%. [Allikas]

Kulla viimase 14 aasta peale tehtud statistikast näeb, et keskmine tootlikkus koos 2013. aastal toimunud korralikku hinna langust on 13,6% aastas! Kahjuks hetkel puudub see hea võrdlev tabel, kui seda fakti saab aimata 20 aasta kulla hinna tabelist:  [Allikas]

Kas mõni paga hoius või pensionifond pakub sellist tootlikkust?

HiddenSecretsOfMoney.com: Here's The Chart That Exposes The Fake Economic Recovery

[Source]

By Dan Rubock - HiddenSecretsOfMoney.com

Posted August 12, 2014

You only need to see one chart to understand that the so called 'economic recovery' is one big lie. In this must watch video, Mike Maloney explains what caused this mess...and the one thing that we can do to help correct it. If you haven't yet seen Mike Maloney's latest presentation, click here. It is jam-packed with economic information that will affect you and your family whether you like it, or not.

Majandus24.ee: Euroopa laenuintressid on ligi 500 aasta madalaimad

[Allikas]

Intress. Foto: Scanpix

Avaldatud: 04. august Kell 17:45

Euroopa madalad laenuintressid on sel suvel veelgi langenud ning Briti Financial Timesi andmetel osa riikides koguni 500 aasta madalaimad.

Saksamaa 10 aasta võlakirjade intress on praegu 1,1 protsenti ja Hollandi omadel 1,3 protsenti. Lehe andmetel olid need Saksamaal sama madalad 19. sajandi algul ja Hollandis 500 aastat aastat tagasi.
Prantsusmaa 10-aastaste võlakirjade intressid on 1,5 ja Itaalia omadel 2,6 protsenti. Prantsusmaal olid need sama madalad enne Prantsuse revolutsiooni 1789. aastal ja Itaalias 1945. aastal.
«Oleme ajaloos väga haruldases tsüklis. Maailma otsustajad on teinud majanduse käigushoidmiseks pärast finantskriisi erakorralisi asju ja selle tulemuseks on muu hulgas Euroopa ülimadalad intressid,» ütles Saksa Deutsche Banki intressistrateeg Jim Reid lehele.

Majandus24»Majanduspoliitika

Autor:
BNS

______________________________________________________________________
______________________________________________________________________
______________________________________________________________________

[Miixael] Kommentaar intressimäärade ning majanduskriisi põhjuste ja lahendusviiside kohta:
A.Einstein on öelnud, et hulluse defeinitsioon on probleemi lahendamine sama mõtteviisi(lähenemisega), millega see tekitati.

1. Mis on majanduskriisi üheks peamiseks põhjuseks? A.Arraku sõnul on selleks üle oma võimete elamine, lõhki laenamine - Paljude Euroopa riikide poliitikud andsid palju lubadusi, et võimule pääseda. Lubaduste täitmiseks kasutati lihtsalt lahendust - LAEN.
2. Millega majanduskriisi lahendatakse? Intressimäärarade langetamisega, praktiliselt 0% laenude andmisega (Nt. Taanis) ning tarbimise igakülgse ergutamisega.
3. Mis võib selle tulemuseks olla? Lühiajaliselt muidugi HEAOLU, kuid jõge ei saa lõpmatuseni tammiga kinni hoida, mingil hetkel see lihtsalt murrab läbi.
 Pikas perspektiivis võib see kaasa tuua PALJU HULLEMA MAJANDUSKRIISI KUI SEDA OLI 1929. AASTAL. Täpselt nii nagu igapäevaselt toimub öö-päeva rütm, nii on ka majanduses rütmid e. tsüklid. Nende tsüklitega tuleb arvestada, mitte neid iga hinna eest takistada püüda.

Majandus24.ee: Kinnisvarabüroo: reaalne hinnalangus on käes

[Allikas]

Kortermaja. Foto: Tairo Lutter / Postimees

Avaldatud: 05. august Kell 12:31

Tallinna järelturul on korterite hinnad alates kevadest umbes kümnendiku võrra langenud, maade ja majade hinnad tõusevad edasi, teatas Pindi Kinnisvara.

Pindi Kinnisvara kutseline maakler Jaak Eller ütles, et kui kevadel polnud lootustki Väike-Õismäel leida remontivajavat kahetoalist korterit alla 55 000-eurose hinnaga, siis nüüdseks on hinnad umbes kümne protsendi võrra langenud. «Odavamad pakkumised on juba alla 50 000 euro,» sõnas maakler. Tema sõnul on sarnane tendents kõikides linnaosades, hinnasula on omakorda mõnevõrra suurendanud ostuhuvi. «Praegu on muidugi kuum suvi ja tormi ei joosta,» lasus ta.
Eller lisas, et korterite liigkõrged hinnad on aktiveerinud maade- ja eramuteturu, kus tehakse varasemast rohkem tehinguid ning ka hinnad on kerges tõusutempos.

Majandus24»Kinnisvara

Toimetaja:
Kadri Hansalu

E24.ee: Ligi: maksusüsteemi tuleks muuta nii Eestis kui Euroopas

[Viide]

Rahandusminister Jürgen Ligi. Foto: TOOMAS HUIK/PM/SCANPIX BALTICS

Avaldatud: 09. juuli Kell 17:44

Eile kohtusid Euroopa Liidu rahandusministrid ning arutlesid eelkõige maksukiilu ja tööjõu maksukoormuse vähendamise üle.

Rahandusminister Jürgen Ligi rääkis, et maksukoormus tuleks mujale viia sotsiaalmaksult. Muudatuse kompenseerimiseks tuleks tema sõnul kaotada maksuerandid. «Mõni [Euroopa] riik on seda julgenud ka välja öelda, aga maksuerandid on sotsiaalse õigluse seisukohalt kõige julmemad,» lausus rahandusminister, «Eesti kuulub sinna, mida Euroopa on harjunud nimetama sotsiaalselt ebaõiglaseks. Igasugused eluasemelaenu intressid ja taolised käibemaksu madaldatud määrad ei jagune sotsiaalselt efektiivselt, eriti nendes riikides, kus palgatase on madalam ja tarbimisosakaal sissetulekutest suurem.»
Minister rääkis, et majanduse seisukohalt oleks mõistlik tõsta käibemaksu, varamakse ja tarbimismakse üldiselt. «Kergelt see kõik muidugi ei tule,» tõdes ta.
OECD on andnud kõikidele riikidele suuniseid maksuerandite kaotamiseks. Ligi ütles, et ära võiks kaotada kõik maksuerandid peale maksuvaba miinimumi ja pensionisamba. «Teiste puhul ikkagi annab põhjendusi otsida,» lisas ta.
Kuigi ravimite puhul pole olnud plaani maksuerandeid kaotada, saaks Ligi hinnangul haigekassa kaudu põhimõtteliselt ka need täielikult kaotada.
Ligi selgitas, et mõnel juhul on hädavajalik maksuerandid kompenseerida, näiteks lastega perede puhul, et kehvemas olukorras inimesed ei kannataks. «See raha tuleks ikkagi samasse sektorisse tagasi anda, aga tõhusamalt kui maksusoodustuste kaudu,» ütles minister.
Varamaksudega on Eestis olukord Ligi kirjeldusel keerulisem, sest vara kogumid on väiksed ja laenudega koormatud. «Küll aga maamaks on selline õiglane maks, kus majandus ei kannataks, kui see oleks rohkem seotud turuhinnaga kui see praegu on,» arvas ta.
Ligi ütles, et Euroopa maksusüsteem on praegu koormav ja ebatõhus, samas kui Eesti maksusüsteem on tema sõnul üle keskmise. «Aga kui vaadata valupunkti – tööjõumakse, siis oleme täpselt Euroopa keskel ja me võiksime ikkagi konkurentsis pigem ees olla,» nentis minister, avaldades arvamust, et muuta tuleks nii Eesti kui Euroopa maksusüsteemi.
«Seda sõnumit siin kodus väga ei usuta, arvatakse, et see on mingi propaganda. Aga Euroopas on selgelt teadvustatud, et töö, mitte ainult kapitali maksustamine tähendab majanduse pidurdamist,» teatas minister, «töö maksustamisega on mindud Euroopas väga liiale.»
Teemaga on Euroopas Ligi sõnul keeruline tegeleda seepärast, et tööjõukulu pole kõrge mitte kogu spektri ulatuses, vaid suuremate palkade puhul. Ligi selgitas, et suurt maksukiilu tekitab Euroopas teatud sektorites astmeline tulumaks. «Populaarne on rääkida väiksepalgalistest, kuigi majanduse konkurentsivõime seisukohast on see ülemine spekter pehmelt öeldes sama oluline – pigem isegi olulisem,» nentis ta.

Majandus24»Majanduspoliitika

GoldSilver.com: Silver - The Element of Change

[Source]

Published on Feb 4, 2013

The Silver Institute released a new video entitled, "Silver: The Element of Change." The video covers numerous facets of one of the most widely-used and indispensable precious metals: silver. The video explores silver's role in history and how it changed the course of countless lives in times of the Greek and Roman Empires, when it was used to prevent infection.

Focusing on its remarkable properties as an element of change, the video looks at silver's role in industry, highlighting its ability to make today's mobile interconnected life possible as well as its use in medicine and water purification, which relies primarily on its natural antibacterial qualities. The video also notes silver's importance to fashion through exquisite silver jewelry, and finally it speaks to silver's intrinsic worth as well as its role as a store of value, given its historical and modern use as a popular investment.

GoldSilver.com: China’s Debt Soars to 250% of GDP

[Source] <-- VIDEO !

  But many analysts remain concerned about China's growing level of credit and the risks it poses to the country's economic health.
"People have been ignoring a lot of risks out of China; look at the property market, look at how fast bad debts have been showing up in the financial system," said David Cui, head of China equities at Bank of AmericaMerrill Lynch.
"Things have got so bad – it will probably take a financial crisis to cleanse the bad stuff out of the system – for the government to write off debt, to let banks raise more equity... and also severely reduce overcapacity," he added.
Earlier this year China experienced its first corporate credit default in 17 years sparking fears the incident could prompt a domino effect.
"I think there will be an avalanche of defaults coming out of the system. This is only the beginning," said Cui.
"The key issue is excessive capacity and overleverage when you combine these two factors it makes defaults almost inevitable," he added.
China's state auditor said in late December that local governments had outstanding debts of $3 trillion as of the end of June 2013, up 67 percent from the last audit in 2011.
Meanwhile country's corporate debt hit a record $12 trillion at the end of last year, Standard & Poor's estimated, equivalent to 120 percent of GDP.
China's debt to GDP level is still lower than other major world economies, however.

The U.S. had a total debt-to-GDP ratio of about 260 per cent by the end of last year, while the U.K.'s ratio was at 277 per cent. Japan topped the world table at 415 per cent, according to Standard Chartered.