Majandus24: Kinnisvarakommentaar: korteripakkumiste kasv tõmbab pidurit üürihindadele

[Allikas]

Foto: KV.EE

Avaldatud: 12. september Kell 09:57

Korteritehingute arv on langenud ja korterite müügipakkumisi tuleb iga päevaga juurde. Üsna tõenäoliselt jõuavad peatselt nii mõnedki müügisolevad korterid üüriturule. Nii suureneb üüripakkumine, mis paneb edasisele üürihindade tõusule piduri peale, hindas üürituru arenguid portaali kv.ee juhataja Tarvo Teslon.

«Võrreldes aasta algusega on Tallinnas müüki lisandunud 2600 korterit. Hoogsalt tuleb juurde uusi arendusprojekte, mis suurendab pakkumist veelgi. Korteritehingute arv kukub vaatamata hinnarekordite löömisele. Augustis tehti Tallinnas 13 protsenti vähem korteritehinguid kui aasta tagasi,» ütles Teslon.

Vähenev korteritehingute arv võtab kinnisvaramüüjatelt võimaluse vara soovitud hinnaga realiseerida. Kui müügiga tuli takus ei ole, on alternatiiv müük edasi lükata ja korter vahepealseks ajaks üürile anda.

«Sellist trendi oleme näinud 2007.-2008. aastal, mil tehingute arvu kukkumisele järgnes märkimisväärne üüripakkumiste arvu suurenemine. Pole põhjust arvata, et tänane areng viiks teise tulemuseni. Nii hakkab õige pea üüripakkumine suurenema, mis paneb ostu-müügihindadega samas tempos kasvanud üürihindadele pidurid peale,» järeldas Teslon.

Madalamad üürihinnad ja laiem pakkumine tasakaalustab viimasel kolmel-neljal aastal üürileandja poole pisut kiivas olnud üüriturgu. Konkurentsi tihenemine ja surve hindadele pöörab turu näo lähitulevikus rohkem üürniku poole.

Majandus24Ȁriuudised

Toimetaja:
Aivar Õepa

Majandus24: Saksamaa keeldub euroala hüvanguks laristamast

[Allikas]

Saksa rahandusminister Wolfgang Schäuble. Foto: AFP/Scanpix

Avaldatud: 10. september Kell 08:55

Berliin põrmustas lootuse, et Saksamaa võiks võimendatud riiklike kulutuste abil euroala taastumise käima tõmmata – nagu rõhutas rahandusminister Wolfgang Schäuble, ei too värskete võlgade toel tehtud kulutused ei kasvu ega tööd.

Schäuble ütles eile parlamendi alamkoja ees esinedes, et üleskutsed «kasutada rohkem ja rohkem riigi raha ning aktsepteerida suuremaid [eelarve]puudujääke viivad meid eksiteele».

«Kasv ja töökohad ei tule suuremate puudujääkide kaudu, sest kui see nii oleks, siis meil [Euroopas] poleks praegu ju probleeme,» vahendab Financial Times Saksa rahandusministri diagnoosi.

«Aitavad vaid innovatsioon, struktuursed reformid, investeeringud ja usaldusväärsed [investeerimis]tingimused ning – üle kõige – usaldus [riigirahanduse] jätkusuutlikuse suhtes,» selgitas Schäuble.

Schäuble sõnavõtu taustaks on järjest tugevnev surve, et Saksamaa võtaks midagi ette leevendamaks pikaajalise stagnatsiooni ja deflatsiooni ohtu euroalas.

Euroopa esikeskpankur Mario Draghi andis augustikuus mõista, et parema eelarvepositsiooniga riigid peaksid rohkem kulutama, et luua «euroalale kasvusõbralikum üldine eelarveseis».
Üldine tõlgendus Draghi sõnadele oli ühene: Saksamaa avagu oma kukkur.

Majandus24»Välismajandus

Toimetaja:
Urho Meister

Kommantaar:

"Schäuble sõnavõtu taustaks on järjest tugevnev surve, et Saksamaa võtaks midagi ette leevendamaks pikaajalise stagnatsiooni ja deflatsiooni ohtu euroalas."

Mida toob kaasa võitlus deflatsiooni vastu? e. raha printimine
(hüper)INFLATSIOONI

Kui deflatsioon in tavainimesele kasulik, siis miks võideldakse nii otsustavalt selle vastu? (kui raha väärtus tõuseb, saab ju selle eest rohkem kaupa osta...)

Majandus24: Euribor kukkus järsult

[Allikas]

Intress. Foto: Scanpix

Avaldatud: 08. september Kell 13:47

Euroopa Keskpanga intressiotsus kukutas kuue kuu Euribori reedel 0,046 protsendipunkti võrra rekordmadalale tasemele 0,206 protsendile.

Võrreldes selle aasta kõrgeima tasemega aprilli lõpus on eluasemelaenude baasintressiks kujunenud Euribor odavnenud 0,244 protsendipunkti võrra ehk 54 protsenti. Keskmise eluasemelaenu intressikulu on kahanenud nelja kuuga 88 euro võrra aastas ehk seitse eurot kuus.

Majandus24Ȁriuudised

Toimetaja:
Tõnis Oja

Majandus24: Saksamaa keskpanga juht oli eilse intressiotsuse vastu

[Allikas]

Saksamaa keskpanga (Bundesbank) president Jens Weidmann. Foto: RALPH ORLOWSKI/REUTERS

Saksamaa keskpanga juht oli eilse intressiotsuse vastu

Avaldatud: 05. september Kell 12:52

Saksamaa keskpanga juht Jens Weidmann oli eile Euroopa Keskpanga otsuse, langetada baasintresse ja väärpaberite massiivse ostmise vastu kirjutab asjaga kursis olevale allikale viidates The Wall Street Journal.

Weidmann eelistas, et oodataks ära pankadele antava pikaajaliste laenude, mida hakatakse andma sel kuul, efekt. Nelja-aastased laenud on osa paketist, mis võeti vastu juuni alguses toimunud nõukogu koosolekul.

Euroopa Keskpanga juht Mario Draghi ütles eile pressikonverentsil, et eilsed otsused ei olnud ühehäälsed.

Wiedmani arvates on euroala inflatsioonil põhi käes ning kuu või kahe pärast hakkab see tasapisi kerkima.

Majandus24»Euro

Toimetaja:
Tõnis Oja

Majandus24: Miljardärid valmistuvad tasahilju aktsiaturu suureks languseks

[Allikas]

George Soros Foto: Scanpix

Avaldatud: 06. september Kell 10:25

Aktsiaturud näitavad ilusaid numbreid, reaalmajandus aga mitte ning see paneb miljardäre languseks valmistuma, vahendab Business Insider.  

Sam Zell märkis, et kõik ettevõtted, kellel on läinud kehvasti on läinud kehvasti just kasinama müügitulu tõttu, mis näitab, et nõudlusega on probleeme. Ja kui nõudlusega on probleeme, siis on väga raske ette näha, et aktsiaturul võiks kuigi hästi minna.

Zell on kindel, et liiga suur osa inimeste rahast liigub aktsiaturul ning üks väike meeleolumuutus võib selle järsult uppi pöörata.

«Väga madalate intressimäärade üks mõju on suur ebavõrdsus. Jõukad teenivad valitsuse poliitikalt, vaesed mitte,» lisas ta. «Seega on meil president, kes räägib ebavõrdsusega võitlemisest ja meil on keskpank, kes ebavõrdsusele iga päev kaasa aitab.»

Stan Druckenmiller märkis, et liiga palju tegeletakse sellega, mis juhtub aktsiaturgudel ja majanduses lühiajaliselt ning seetõttu kuhjuvad pikaajalise probleemid.
Rahutust aktsiaturu käekäigu pärast on väljendanud ka George Soros ja Carl Icahn.

Majandus24»Börs

Toimetaja:
Adele Johanson

Majandus24: Robert Kiyosaki: järgmine krahh tuleb 2016

[Allikas]

Robert Kiyosaki Foto: Scanpix

Avaldatud: 09. september Kell 08:29

Robery Kiyosaki märkis eile õhtul eestlastele Peeter Pärtelile ja Roland Tokkole antud veebiintervjuus, et tema ennustuste kohaselt tuleb järgmine suur vapustus turgude jaoks 2016. aastal.

Raamatusarja «Rikas isa, vaene isa » autor märkis, et ülejärgmisel aastal aset leidvat langust on ta ennustanud juba 2002. aastal ilmunud raamatus «Rich Dad's Prophecy» (Rikka isa ennustus). Samas oli ette nähtud ka 2008. aasta majanduslangust.
Samas tõdes ta, et tegemist on heade aegadega nende jaoks, kes on valmistunud. «Kui asjad lähevad ülesmäge, peavad nad ka alla tulema,» nentis Kiyosaki. «Kui sul on finantsharidust, siis võib sul väga hästi minna ka languse ajal.» Näiteks enese kohta tõdes Kiyosaki, et eelmise languse ajal teenis ta rohkem, kui kunagi varem.
Samas ei välistanud ta ka üleilmse finantssüsteemi üldist kokkukukkumist, kuna dollar, maailma reservvaluuta, on kehvas olukorras. «Need, kes kontrollivad keskpanka, on maailma paljaks röövinud.»

Majandus24»Juhtimine»Finantsjuhtimine

Toimetaja:
Adele Johanson

Jaak Roosaare: Pane oma säästud tööle

[Allikas]

Mõned kuud tagasi kuulasin ma ühe Eesti suurpanga koolitust, kuidas oma rahaasju planeerida. Jagati väga palju kasulikku infot, kuid samas panin ma tähele, et kogu finantsplaneerimine käib palgatöötaja ja tarbija vaatevinklist. Reaalsuses töötavad kõik need inimesed terve elu, et täita investorite ja kapitaliomanike taskuid. Millest käib jutt? Keegi ei õpeta lapsi (täiskasvanutest rääkimata) kapitali koguma ja seda investeerima. Heal juhul räägitakse säästmisest. Säästa, et sul oleks pension. Säästa, et saaksid osta endale auto. Säästa, et saaksid lõpuks selle ikka kõik ära kulutada. Selline säästmine sind aga kahjuks rikkaks ei tee.

 Kõige kurvem on muidugi see, et isegi säästmine kulutamiseks on keskmisele eestlasele raske (uuringu järgi üle 60% peredest seda ei suuda). Propageerin oma raamatus rikkaks saamise alustalana liitumist 50% klubiga – ehk siis säästa ja investeeri vähemalt 50% oma sissetulekust. See pole lihtne saavutus. Enamik inimesi seda ei suuda. Miks see säästmine nii raske on?

Pikemalt loe edasi Jaak Roosaare blogist.